Tegevused

eesmärgid ja tegevus

EGA tegevused keskenduvad mehhanismide loomisele, mis võimaldavad geotermaalenergia rakendamise alase informatsiooni leviku erinevates sihtrühmades (nt. kohalikud omavalitsused) ning publitseerida analüüsi ja rahvusvahelise koostöö käigus kogutud informatsiooni energiaefektiivsuse alase teadlikkuse tõstmiseks, s.h. Eesti seadusandlusesse vajalike sisendite andmiseks ja  majandusliku säästu ning saasteennetusliku tegevuse tõhustamiseks. EGA panus Eesti geotermaalenergia sektori arengusse ning riiklikul tasemel eesmärkide saavutamiseks seisneb muuhulgas järgmiste eesmärkide ellutoomises:

  • Riiklikku geotermiaalenergiat puudutava energiapoliitika kujundamine, sh õigusloomesse vajaliku alusteabe ja sisendi andmine (uuringud, analüüsid, standardid, juhendid);
  • Riikliku tegevuskava väljatöötamine geotermilise potentsiaali kindlakstegemiseks, kaardistamiseks ning rakendamiseks;
  • Eesti positsioonide esindamine rahvusvaheliselt geotermaalenergia valdkonnas tegutsevates organisatsioonides ning infovahetus kohalike ja rahvusvaheliste huvigruppide vahel: ettevõtete, riiklike institutsioonide ja eratarbijate informeerimine geotermaalenergia rakendamise võimalustest ning kasuteguritest (s.h. kaugküttevõrkudes, riigi infrastruktuuri projektides jm.)

Tegevused
Teiste Euroopa riikide, s.h. Põhjamaade kogemus nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate kütte- ja jahutusvajaduste terviklikul või osalisel rahuldamisel geotermaalenergia rakenduste baasil lubab eeldada vastava potentsiaali olemasolu ka Eestis. Sellest tulenevalt on EGA koostanud majanduslike toetusmeetmete ülevaate Euroopa riikide kogemuse baasil maasoojuse laialdasema rakendamise toetamiseks ning seonduvalt ka esialgse Eesti maasoojusenergia tegevuskava aastani 2020, mille eesmärgiks on sätestada vajalikud tegevused valdkonna arenguks.

EGA on osalenud nii EGA GeoTherm Expo ja GeoPower Europe messidel kontaktvõrgustiku loomiseks ning teadmistebaasi kasvatamiseks. Samuti on korraldatud TTÜ Geoloogia Instituudiga koostöös foorumeid ja seminari eesmärgiga temaatikat avalikkusele tutvustada. Teiste riikide parimate lahenduste tundmaõppimiseks on toimunud õppekülastused Inglismaal, Bulgaarias ja Itaalias, Rootsis, Ungaris ja Belgias parimate lahendustega tutvumiseks ning teadmiste jagamiseks.

Eesti maapõue geotermaalne potentsiaal
Toetudes olemasolevale geofüüsikalisele, petroloogilis-­mineraloogilisele, struktuuri-­geoloogilisele ja vahetule temperatuuride mõõtmise andmestikule saab teha küll üldisi järeldusi, kuid detailsemas plaanis on andmestiku rakendamine Eesti maapõue geotermaalse ressursi prognoosimisel raskendatud. Olemasolevad puuraugud on usaldusväärselt soojusvoo tiheduse määramiseks enamasti liiga madalad (100-200 m) ja alluvad seega välistele mõjutustele. Eestis võib suurema geotermaalse käitise jaoks huvi pakkuda maakoore süvakihtide soojusenergia, see on umbes 3-­6 km sügavusel lasuvad kristalsed aluskorrakivimid temperatuuril >>100 oC. Sellega kaasnevat tehnoloogiat on inglise keeles nimetatud Hot Dry Rocks (HDR), või teise nimega Hot Fractured Rocks (HFR) ning seda arendatakse viimasel kümnendil edukalt mitmetes riikides. EGA eesmärk on viia läbi edasised rakendusuuringud, mis võimaldaks täpsustada ja hinnata Eesti aluskorra geotermilist potentsiaali.

Geotermaalenergia: uurimine ja rakendamine
Esimese sammu koostöö arendamiseks huvigruppide vahel astus TTÜ Geoloogia Instituut 2010-nda aasta algul, kui liitus GEO.POWER projektiga (INTERREG IVC raames), mis ühendas 9 Euroopa riigi (s.h. Eesti) teadusasutused maasoojusalase teabe vahetamiseks. Kuigi praegune olukord soosib peamiselt madalatemperatuurilise maasoojuse rakendamist, siis laialdasemaks levikuks esineb siiski mitmeid pärssivaid faktoreid (nt. seadusandlus ja regulatsioonide puudumine). Samuti pole siiani tähelepanu pööratud kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia uurimisele ja/või rakendamisele. EGA visioon on kehtestada soodsamad elektritariifid maasoojuspumpade kasutamisel, jõuda 5 km sügavuse puurauguni Eestis ning saavutada geotermaalenergia kui taastuvenergia laialdasem rakendamine soojuse ja elektri tootmisel.